nokamüts ussikesega. crochet boys hat. gehäkelte jungsmütze

Lahe õhem nokamüts suveks.

Ees on ussikesega tikand. 100 % puuvillane nokamüts varjab kõrvetava päikese eest nägu.

Rõõmsad värvid ja täpiline ussike teevad meele rõõmsaks nii kandjal kui vaatajal.

Paluti ussimütsi kalamehemütsi variandis ja serv sai sel korral roheline sinise pistereaga päris veere peal.

südamlik mõmm

Orgaanilisest puuvillast südamlik mõmm sai üks väga mõnus kaaslane lapsepõlveks. Pastelltoonides beežile ja helesinisele lõngale ning tekstiilile annab kontrasti tumeroheline südamekujuline nööbike südame kohal. 

Turvasilmad, taaskasutusega tekstiil, sisuks lambavill ja polüesterkiud. Südamega tehtud südamlik karukene kingituseks ja kaisutamiseks.

Väikese meremehe komplekt

Said valmis lubatud papud (puuvillane variant päästerõnga tikandiga papudest) ja sinna juurde tuli ühe hooga juba ka sobiv heegeldatud kalamehemüts. Mütsile tulid lisaks päästerõngastele peale ankrud.



Mütsiga on see tore lugu, et selle suurust saab paela abil veidi reguleerida.

Oma tipa-tapa-tita papudele tegin libisemiskindlad tallad ka. 

Näib, et suvi võib nüüd juba tulla!

soojad kampsid

Veel üks varasem meisterdamine - meriinovollane kapuutsiga kampsun, millel kinnitamiseks puidust nööp. Seda sooja riidetükki kannab mul nüüdseks juba keskmine poiss (kolmandat talve siis kasutusel).

pehme kaisuauto

Pehme meriinovillane kaisuauto oli üks esimesi näpuharjutusi mänguasjade vallas. Sees kõriseb ja ees numbrimärgil on tikitud lapse nimi. Järgmise masina teen puuvillasest lõngast ja katsetan rattad krõpsude abil kinni-lahti liikuma panna.

poole suve mesilasemüts

 Ikka 100 % puuvillane müts, mida sobib kanda veidi jahedama suveilmaga (nagu meil tavaliselt kuni jaanipäevani olema kipub), jahedamal suveõhtul ja juba ka maikuus.

 Mesilasemüts osutus mu poiste seas ootamatult populaarseks ja tuleb üks eksemplar juurde teha.

 

  Ees on tikand lendava mesilasega.

pall peas

 Tuleb suvi ja siis on poistel ainult pallimõtted peas (vähemalt minu omadel kipub nii olema). Valmistun juba aegsasti hooajaks - olgu siis juba sõna otseses mõttes pall peas :)

 Materjal on õhem puuvillane.

papud

Üks varasem looming, mida kavatsen suveks teha ka puuvillase eksemplari (fotol on villane papupaar). Mulle endale väga meeldib nende väljanägemine ja samuti valmistamine - eriti päästerõnga tikand :) Papusid saab kanda sukkade ja sokkidega, samuti palja jala otsas. Oma tipa-tapa-tita jaoks olen ikka teinud ka libisemiskindlad tallad. Näpud juba kibelevad seda tegemist ette võtma :)

 Hetkel on meil kasutusel puuvillased auto tikandiga papukad. 

Kui vaja, siis saab teha ka libisemiskindlad tallad. 

Valmisid ka ühed väga väiksed papud pisikesele imele. Õhupallidega tikand. Meriinovillased.

  

sünnipäevakink - kevadine lammas

Väikse härra kevadine lammas sai pidupäevaks valmis. Väga mõnus oli seda valmistada, eriti lõppviimistlust teha - lehv, tähekujuline nööbike, värvilaigud, turvasilmad... 

 Peamiselt puuvillasest lõngast heegeldatud kaisuloom minu aastasele pojale, kel päris oma kaisukat veel polnudki - siiani tuuseldas ta vanemate vendade pehmeid loomakesi.

Kevade ootuse meeleolust inspireeritud võilillekollased ja mururohelised laigud - justkui oleks lambuke koplis sooja ilma ja rohket värsket toidupoolist nautimas käinud.

made by hand

Täna oli suurepärane päev. Alustasin kahe minu peas oleva kujutluspildi reaalsuseks muutmisega.
Poiste voolimisminutite ajal sai omale kuju taldrik, mis nüüdseks kuivab ja ootab edasist kujundamist. Kui teen sellega üht-teist ja katan lõpuks angoobiga, saab sellest midagi imeilusat... Võimalik, et see taldrik on seemneks, millest kasvab lõpuks välja ka üks suurem projekt.


Teine ese saab olema pesamuna sünnipäevakink - heegeldatud kaisulammas. Loodan tähtsaks päevaks valmis jõuda, kui sünnipäevalaps ise mulle muidugi heegeltööks aega jätab. Täna õhtu poole oli ta küll üsna pahuras meeleolus - hambad tulevad - ikka jälle need hambad.

Mänguasjade tegemise pisiku sain oma emalt, kes Waldorflasteaia jaoks ise nukke valmistas. Minu enda esimesed isetehtud nukud valmisid aastal 1993 ja seda koolis - kunstiõpetuse eksami-lõputööna.

Kertupertu maailm

Missugune see kertupertu maailm siis on? 

Peamiselt sinine, kuigi esineb kindlasti ka teisi värve. Sinine selles mõttes, et kertupertu maailm on täis poisse: üks suur mehemõõtu poiss ja lisaks 3 väikest poisipõnni. Need vahvad väikesed põngerjad täidavad kertupertu päevi (ja aeg-ajalt ka öid) oma armsate toimetamiste ja maailma avastamistega, aga sageli ka möllu, lärmi ja pusklemisega.

Kertupertu peas on samaaegselt veel üks maailm - muinasjutumaailm. Seda maailma püüab ta ikka jagada oma suuremate ja väiksemate poistega ning siin siis ka muu maailmaga. Kertupertu muinasjutumaailmas on päikeseliselt soe ja valge, värviline, turvaline, pehme ja hubane. See on koht, kus aeg on aeglane ja pole kunagi vaja kiirustada. Selles maailmas on loomulikult palju muinasjutte, trolle, haldjaid, härjapõlvlasi, küünalde põletamist, lõkke tegemist, metsaradadel uitamist, ojavulina ja linnulaulu kuulamist, värsse, laulmist, maalimist ja voolimist, kuklite küpsetamist, ja pannkoogiseid pühapäevahommikuid, tantsu ja unistusi, loodust ja loomist... Seal on pisut Waldorflasteaia puidulõhnast hõngu ja Astrid Lindgreni "Bullerby laste" raamatu ja sellega ühiste kaante vahel oleva Ilon Wiklandi loomingu mõjusid. Oleks justkui aasta 1930...

Kertupertu muudab osa oma muinasjutumaailmast käega katsutavaks ja silmaga nähtavaks ning jagab seda sel kombel teie kõigiga :)

Pilt: “Strawberries are the sweetest” Ilon Wikland: “Children will always be children. When the fears and terrors of the world are a little further from home they play their games, romp around, enjoy life and have great fun together.”

Illustration from “Den långa, långa resan” (“The long, long journey”) 1995
in Estonian “Pikk-pikk teekond” 1996
Written by Rose Lagercrantz