Lammas Lenele

Joosepi salalaegas

Mõtlesin, et kui mu poisid viivad sõber Joosepile kingituseks teater "Vanemuine" kinkekaardi, siis oleks hea kingitust täiendada ühe hoiulaekaga - no selleks, et kink liiga õhuke poleks ja selle sees ka veidi magusat sõbrale kinkida saaks. Karbis on hea hoida kogu oma pisikest salakraami, mida ühel 6-aastasel poisil juba omajagu olema kipub. Tähtsad kivid, merekarbid, lutsukommivarud, värviline klaasikild, esimene äratulnud piimahammas (juhul kui see pole hambahaldjale mündi vastu vahetuskaubaks läinud, no ja kui on, siis sel juhul sobib salalaekasse saadud münt) ja nii edasi...

 

Hernepere. The Pea Family - crochet toy

 Päikese paitus on iga päevaga üha soojem ja rohenäpud rõõmustavad. Nii ka mina - sõrmed on juba mullaseks tehtud ja esimesed seemned on idanema pandud. 

 

Mõeldes peatselt saabuvale rohelusele heegeldasin oma poistele midagi vahvat - hernepere: ema, isa ja 4 hernepõnni. 

 

Väikestele näppudele meeldib pisikesi asju kuhugi toppida ja jälle välja võtta. 

Suuremad said endale nööbisilmad, väiksemate puhul tundusid lisandid liigsed.

Rohelised haarati sedamaid mängu, kaun muutus paadiks ja herned seilasid otsekohe elumerelainetele :)

Heegeldatud puu- ja köögiviljad, teravilja- ja lihatooted. Tallinna Linnamuuseumile.

Üks väga vahva tellimus, mida täitma asudes olin üsna põnevil. Nimekiri vajaminevatest asjadest oli aukartust äratavalt pikk (heegeldatud õunad, porgandid, mais, herned, banaanid, kartulid, kapsapea, leivad, saiad, jäätis, kalad, lihatükk, munad). Loomulikult hindasin ma ennast taaskord üle ja aega kulus nende esemete valmistamisele rohkem kui esialgu arvanud olin. Aga nii kipubki see enamasti olema - peas valmib kõik kiirelt, aga käed ei jõua järele :) 

Suurema osa toiduainetest sain leiutada (varem olin loetletust valmistanud vaid õunu ja porgandeid).  Mingeid õpetusi nende valmistamiseks ma internetiavarustest ei leidnud (väga palju ei otsinud ka muidugi - põnevam on midagi ise luua).  Olin ja olen siiani veendunud, et heegeldada saab kõiki asju :)

Leivategu tundus esialgu väga lihtne, kuid siiski katsetasin pikka aega erinevaid variante, mismoodi leiva põhi lame jääks - ikka kippus ümaraks minema. Saiaga oli sama lugu - tulemusega jäin rahule alles 3-nda kujuga saia meisterdades. Vahva oli teha kapsapead - lipp lipi peal, lapp lapi peal - sel korral siiski nõela pistetega :) Jäätis tuli kiirelt ja jäin sellega rahule juba esimesel katsel. Maisitõlviku jaoks leiutasin terasid meenutava mustri. Kalad on käes mõnusad katsuda.

Iga järjekordse uue asja valmis saanuna lasin oma lastel arvata, millega on tegu - et saada selgust, kas asi on elutruu või mitte. Õnneks olid meie arvamismängus esemed igal korral äratuntavad ja võisin kergendustundega järgmise juurika tegemise ette võtta :) Kuna pudrukausi valmides tekkis mul endal selle äratuntavuse osas sügavaid kõhklusi, siis sai igaks juhuks kausile silt "PUDER" peale tikitud.

Loodan, et Tallinna Linnamuuseumi külastavatel lastel on neist heegeldistest samuti rõõmu ja nad ikka õigesti ära arvata osakavad, milliseid toiduaineid keskajal söödi (just selle teema tarbeks need esemed valmistatud ongi).

Lisan siia ka pildi oma aasta tagasi valminud toidukorvist (heegeldatud õunad, pirnid, porgandid, kirsid, kõrvitsad ja lillekimp).

Päike juba võtab - läki õue! :)

Crochet apple, pear, cherries, pumpkin, cabbage, bread, fish, potatoes, corn, carrot, ice cream, egg, meat, banana, peas, bowl of porridge.

Sina ja mina, mu väike jänkuke... (sõbrapäev)

 

Sõbrapäevaks midagi väga habrast ja pisikest. Lontkõrvadega jänkupojal on seljas äsja möödunud vastlapäeva meeleoludest mõjutatuna triibuline talvekampsun. Südamekeste puhul võtsin kasutusele teksariide (taaskasutus). Kampsuni varrukal kontrastiks punane pisike nööp. Pima cotton on minu jaoks uus lõng, mida katsetada. Pehme ja mõnus. Võibolla pisut nõrgavõitu. 

Sulle, mu armas jänkupoja, sõbrapäevaks...