Peamiselt sinine, kuigi esineb kindlasti ka teisi värve. Sinine selles mõttes, et kertupertu maailm on täis poisse: üks suur mehemõõtu poiss ja lisaks 3 väikest poisipõnni. Need vahvad väikesed põngerjad täidavad kertupertu päevi (ja aeg-ajalt ka öid) oma armsate toimetamiste ja maailma avastamistega, aga sageli ka möllu, lärmi ja pusklemisega.
Kertupertu peas on samaaegselt veel üks maailm - muinasjutumaailm. Seda maailma püüab ta ikka jagada oma suuremate ja väiksemate poistega ning siin siis ka muu maailmaga. Kertupertu muinasjutumaailmas on päikeseliselt soe ja valge, värviline, turvaline, pehme ja hubane. See on koht, kus aeg on aeglane ja pole kunagi vaja kiirustada. Selles maailmas on loomulikult palju muinasjutte, trolle, haldjaid, härjapõlvlasi, küünalde põletamist, lõkke tegemist, metsaradadel uitamist, ojavulina ja linnulaulu kuulamist, värsse, laulmist, maalimist ja voolimist, kuklite küpsetamist, ja pannkoogiseid pühapäevahommikuid, tantsu ja unistusi, loodust ja loomist... Seal on pisut Waldorflasteaia puidulõhnast hõngu ja Astrid Lindgreni "Bullerby laste" raamatu ja sellega ühiste kaante vahel oleva Ilon Wiklandi loomingu mõjusid. Oleks justkui aasta 1930...
Kertupertu muudab osa oma muinasjutumaailmast käega katsutavaks ja silmaga nähtavaks ning jagab seda sel kombel teie kõigiga :)
Pilt: “Strawberries are the sweetest” Ilon Wikland: “Children will always be children. When the fears and terrors of the world are a little further from home they play their games, romp around, enjoy life and have great fun together.”
Illustration from “Den långa, långa resan” (“The long, long journey”) 1995
in Estonian “Pikk-pikk teekond” 1996
Written by Rose Lagercrantz
No comments:
Post a Comment